19 .novembril seadsid oma sammud Tallinna Lauluväljaku klaassaali nii noorsootöötajad, teadusajakirjanikud, haridusameti esindajad, õpetajad, ülikoolide esindajad ja kõik teised teaduse populariseerijad, et osa võtta Eesti Teadusagentuuri poole korraldatud teaduskommunikatsiooni koostöökonverentsist. Kõikidel kohaltulnutel oli soov öelda sõna sekka põletavatel teemadel, millest juttu pidi tulema. Seega, võeti koht sisse ümarlaudade ääres, haarati paberi ja pastaka järele, ning asuti hoolega kuulama ettekandeid ning ise arutelusid läbi viima inimestega, keda võib-olla varem ei oldud kohatud, kuid kellel kõigil sama siht silme ees.

Seminar algas sellega, et Mait Raava (Pro Konsultatsioonid) tutvustas Eesti majanduse toimimist ja kasvuvõimalusi läbi hea haridusega inimeste ettevõtlikkuse erinevates valdkondades. Lisaks sellele, et ettekanne andis hea ülevaate hetkeseisust, viskas kõneleja mängleva kergusega õhku ka provotseerivaid väiteid, mille üle laudkonnad edasi diskuteerisid. Näiteks kui ettevõtted soovivad teha koostööd teadlastega, siis võiks pigem keskenduda tippteadlastele, sest tulem on hoopis midagi muud kui siis, kui võtta koostööpartneriks teadlased nn. kesktasemest. Publik astus sellele väitele julgelt vastu, tuues välja, et ükskõik millisel alal edu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja süsteemset koostööd kõikide osapoolte vahel. Pärast elavat arutelu, saadi uus hoog sisse kui Terje Tuisk asus kõnelema Teadus- ja tehnoloogiapaktist, mille peamine eesmärk on tagada koostöö hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlikuks arendamiseks ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Ka pakti teemadel said inimesed arutada ümarlaudade taga, et millised need riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtluse-, hariduse ja kolmanda sektori vahelise koostööleppe head ja vead on.

Teise sessiooni ajal sai kuulda ja näha nende organisatsioonide ettekandeid, kes Teadus- ja tehnoloogiapaktiga juba liitunud. Ideid ja näiteid oma tegevusest tõid Yngve Rosenblad, SA Kutsekoda peaanalüütik, kes kõneles tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemist OSKA, Heigo Mõlder MTÜ Skeemipesast, Hilkka Hiiop, Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist, Tartu Tamme gümnaasiumi õpetajad ja Marju Himma-Kadakas, portaali ERR Novaator toimetaja. Ettekanded olid äärmiselt elavad ja tõestasid taaskord, et tänu aktiivsetele inimestele saab palju korda saata. Kuulajaid paelusid nii Tehnohacki tegevused – alustades remondikohvikutega ja lõpetades leiutamisega, kui ka orgaanilise –ja anorgaanilise keemia tunnid Niguliste kirikus, kus õpilastel on suurepärane võimalus tunnis saadud teadmisi kontrollida Rode altari lähivaates. Külmaks ei jätnud kedagi ka Tamme  gümnaasiumi välipraktikumid, varajane karjäärinõustamine ning portaali ERR Novaator tegevused. Kui praktilised näited vaadatud-kuulatud said osavõtjad end turgutada kohviga, et vastu astuda kolmandale sessioonile arutamaks, et milline on meie endi poolt soovitud tulevik ning kuidas sinna jõudmine võimalikuks muuta. Esimese teemana sai arutada selle üle, kuidas saaks noorte hulgas populariseerida teadust, tehnoloogiat ja inseneeria valdkonda. Kõlas palju huvitavaid ideid ja mõtteid kuid kõige kõlavamalt jäi kuulajatesse vast helisema teadmine, et selgitustööd tuleb alustada varakult, kuid edu aitab tagada see, kui ka lapsevanematele tutvustada eelpool nimetatud valdkondade tegevusi ja kasutegurit. Teise arutelu aitasid sisse juhatada Bioteaduste Üliõpilaste Selts, kelle peamine soovitus oli, et õpetajad ülikoolides võiksid osata ja omada tõsist soovi õpetada. Sellest tingituna arutati, kuidas motiveerida õpetajaid, millised peaksid/võiksid olla taustsüsteemid ja tulemid. Viimaks mindi hariduskvaliteedi küsimustelt üle töötamise väärtustamise küsimuste juurde, kus sai selgeks asjaolu, et kui viia kokku ettevõtlus ja teadus saab selle tulemus olema suurepärane koostöö ja arenemisjõuline valdkond.

Päev möödus nii kiirelt, et märkamatult oli kätte jõudnud aeg üle anda Teadusajakirjanduse sõbra ,,Ökul,, auhind ja Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad. Sellega seoses on hea meel tõdeda, et Elus teaduse korraldatav teadusvõistlus Teaduslahing pälvis peapreemia kateogoorias uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Õnnitlused meile kõigile!

Konverentsi meenutas Marge

12. novembril astusid geomaatikud sisse Tabivere kooli ja 6. klassi õpilastega uuriti nivelleerimise võlusid. Klassi põrand tunnistati sirgeks!

1. novembril avati Teaduslahing 2016 eelvoorudesse registreerimine. Kiiremad on Teaduslahingu kodulehelt registreerimisvormi juba leidnud ja mõnes maakonnas on kohtadega juba seis napp. Kui on plaan osaleda, siis tasub eriti kiirustada Tartumaa, Harjumaa ja Viljandimaa võistkondadel!

Keda osalema ootame? 7. – 9. klassi õpilasite kolmeliikmelisi võistkondi. Iga kool saab välja panna kuni 2 võistkonda, Tallinna koolid 1 võistkonna.

Milleks tuleb valmistuda? Eelvoorudes tuleb võistkonnal lahendada 5 käed-külge ülesannet piiratud aja jooksul. Ülesanded on erinevatest valdkondadest ja põimivad teadmisi füüsikast, keemiast, matemaatikast, bioloogiast jm põnevatest ainetest ning lahendamine ei ole võimalik ilma hea meeskonnatöö ja loogilise mõtlemiseta!

Millal toimuvad eelvoorud? Eelvoorud toimuvad 15 Eesti maakonnas ja Tallinnas jaanuari viimasel nädalal. Uuri täpset ajakava ja juhendit Teaduslahingu kodulehelt!

2. novembri õhtul kogunesid elusteadlased jt haridushuvilised Tartu kesklinnas, et Karin Talviste eestvedamisel saada uusi teadmisi aktiivsest õppimisest ja õpetamisest. Katsetasime enda peal kõikvõimalikke meetodeid, mis aitavad läbi viia grupiarutelusid, ajurünnakuid ja üksteiselt õppida. Tegemist oli rohkem kui küll! Lausa nii palju, et koolituse piltmälestused on igaühe peas ja südames.

Hästi näitab aga põneva koolituse olemust allolev jutumulli jada.