Monthly Archives: aprill 2016

Kodukeemiast Otepää lastega

Kui õues kallab vihma, on kõige õigem teha midagi põnevat. Miks mitte õppida midagi uut!? Nii sattusidki Sirje ja Kristi sügisesel kevadpäeval Otepää lasteaedadesse, et koos teada saada, kuidas käia ümber kodukeemiaga.

20160426_103202[1]

Sirje rääkis lastele, mida tähendavad erinevad märgid pakenditel ja kuidas peab üht või teist pilti nähes käituma. Põnevust pakkus katse, kus iga lasteaiapõnn sai järgi proovida happe ja aluse eristamist, võttes appi keedetud punase kapsa vedeliku. Sidrunhappe ja söögisooda abil uuriti, miks vedelik värvub roosaks või hoopis rohekaks ja mis juhtub siis, kui hape ja alus kokku panna. Igaüks sai oma vulkaani 🙂

Kõige ootamatum küsimus tuli poisilt, kes uuris, et kas selline keemia on ka olemas, mis muudaks inimesed nii väikeseks, et isegi mikroskoobiga ei oleks näha. Eks näeb, kas tulevased keemikud mõtlevad sellise aine välja.

20160426_120049[1].jpg

Lugu Kalevi pojast ja Pireti tütrest

535_523_s_s_Kalevipoeg_kivi_viskamas_Mia_Lisett_Meringo_6a_mus_wo86o

“Kalevi poeg kivi viskamas”, Mia Lisett Meringo. Või muffinit imetlemas?

Elas kord Kalevi poeg, kes kasvas üles Põhja-Eesti paksudes laantes. Ühel ilusal talvepäeval väljasõidul suusalaagrisse Haanja mägedesse sattus ta kokku imekauni tütarlapsega. Otsesõnu sattus kokku, kuna tüdruk seisis orus, kuhu Kalevi poeg oli laskumas. See oli armastus esimesest silmapilgust! Orus talvist loodust nautivaks tüdrukuks oli Pireti tütar.

Kalevi poeg ja Pireti tütar sattusid nüüd sagedasti Jõgevamaa voorte vahel kokku, kuid salaja. Läks aega, enne kui noorhärra julges armsama vanematelt küsida luba „leivad ühte kappi panna”.

Läinud Kalevi poeg siis taas Haanja kuplite vahele, kuid seekord juba südamehäält kuulates. „Me ei anna tütart igaühele,” oli vanemate vastus. „Sa pead omandama enne kindlad teadmised ja oskused, mille järel vaatame, kas saad meie kalli tütre käe.” Seejärel kostis Piret: „Kuidas on sul teadmistega metsandusest? See on üks valdkond, mille tundmist me oma tütrekese kallimalt eeldame.” Kalevi poeg selle peale õhinaga vastama: „Olen lõpetanud Eesti Maaülikooli metsanduse eriala.” „Jaa, siis sul maailma tippteadmised sel alal,” imestas üllatunult Piret. Nüüd kõneles tõsisel näol isa: „Lisaks pead sa maailmatippudelt saama teadmisi veest, elektroonikast ning leidma eriala, mis ühendaks kõik need teadmised üheks.”

Vaat see oli juba Kalevi poja jaoks pähkel. Tuli minna Põhja-Eesti paksude laante vahele mõtteid koguma ja plaani pidama. Ohkides ja ähkides ruttas appi siilike, kes oli juba varem silma paistnud eestlaste rahvuskangelase Kalevipoja nõustamisega. Kalevi poeg kurtis siilikesele oma suurt muret, misjärel siilikesel oli kohe kaks nõuannet varuks. „Esimene võimalus on minna tehnika ja elektroonika teadmisi studeerima Šveitsi, mis on tuntud täpsuse poolest. Veealased teadmised saab Jordaaniast, kes pikemat aega juba kimpus veepuudusega. Ja kõiki neid ühendab toiduainete tehnoloogia – pead minema croissanti sünnimaale – Prantsusmaale. Teine võimalus on …”. See lause aga jäi siilikesel lõpetamata, kuna Kalevi poeg pistis juba Šveitsi poole punuma, selja taha veel tänusõnu hõigates.

Möödusid aastad. Saabus aasta 2018 ja meie Kalevi poeg naases kodumaale juba hulga targemana. Nais oma elu armastuse Pireti tütre Haanja mägede vahelt ning hakkas Põhja-Eesti laantes lõhnavaid pagaritooteid valmistama. Siil aga käis veel aastakümneid nende akna taga podisemas: „ Teine võimalus oleks olnud osaleda Teaduslahing 2016 finaalis!”

Loo pani kirja Sirje 🙂

Teaduslahingu kohta saad rohkem lugeda:

teaduslahing.emu.ee/

www.facebook.com/teaduslahing/

Suminar müütide murdmise vajalikkusest

29. märtsil toimus järjekordne Elus teaduse Suminar. Madis Psühhobussist pani kirja arutelus tekkinud mõtted.
IMG_9054Suminar number neli keerles ümber müütide, teejuhiks sel korral Psühhobuss. Kaasreisijate seltskond oli kirju, nagu tavaliselt – lisaks peakorralajatele Elus Teadusest oli kohal ka AHHAA esindus, MTÜ Miro meeskond ning teisigi huvilisi. Teemajuhi Madis Vasseri eestvedamisel otsiti esmalt vastuseid sellele, kas, kes ja kuidas peaks tegelema müütide murdmisega ühiskonnas? Võtame järjekorras:
Kas peaks müütidega tegelema? Rahvas arvas üheselt: jah! Aga miks? Siin olid arvamused juba mitmekesisemad. Käidi välja, et müütide murdmine ongi sisuliselt teadus, kui asendada sõna “müüt” terminiga “hüpotees” ning seejärel koguda ning analüüsida vaatlustulemusi. Müüdi-vaene ühiskond teeb targemaid otsuseid, mõtleb kriitilisemalt ning sallib mitmekesisemaid seletusi. Samas tõdeti ühiselt, et kõiki maailma müüte ei jõua ega olegi vaja murda.
10295240_10206251066331745_7418934333548748733_o
Kes peaks müütidega tegelema? Lühidalt: igaüks! Konkreetsemaks minnes leidis korduvat äramainimist (kitliga) teadlaste kogukond, teadust igapäevatöös rakendavad praktikud, kooliõpetajad (kes vahel pahaaimamatult ka ise müüte toodavad) ja asjaarvastajad. Äramärkimist leidis ka meedia ja erasektor – miks ei võiks mõni toidupood riputada oma pagaritoodete leti äärde tahvlid ümberlükatud saia-müütidest? Madise hinnangul on parimas müüdimurdjate positsioonis aga tudengid, kel leidub nii aega, võimalusi kui ka vajadus, et mõnel teaduslikul teemal taustauuringuid teha, informeeritud seisukoht kujundada ning see välja öelda.
12719162_10206251060171591_35336198220883115_o
Kuidas peaks müütidega tegelema? Sul on faktid käes, mis edasi? Ajurünnaku käigus koorus välja mitmeid huvitavaid lähenemisi. Näiteks võib luua vandenõuteooriaid vandenõuteooriate kohta. Värvata enda sõnumi ridadesse rohkem arvamusliidreid. Kontrollida kahtlaseid fakte ja avalikustada saadud tulemusi. Luua ühiskonnas terve mõistuse taustsüsteem. Panna müüdid avalikult teaduslikule “tuleproovile”. Psühhobussi tiim vaatas ka teemakohast teaduskirjandust ning destilleeris välja paar rusikareeglit, mida iga müüdimurdja võiks silmas pidada:
* Rõhuta kommunikatsioonis just teaduslikku fakti, mitte müüti, mida üritad põrmustada.
* Räägi faktidest huvitavalt ja põnevalt, seosta eluliste teemadega.
* Enne paratamatut müüdi mainimist hoiata kuulajat ette stiilis “üks levinud müüt on…” või “tihti arvatakse ekslikult, et…”
* Ära jäta müüdi asemele seletuslikku tühimikku, vaid paku alati alternatiivne lahend – vastasel korral on müüdil mugav inimese peas taas koht sisse võtta.
* Seleta võimalusel konkreetse müüdi tausta, ajalugu, võimalikke varjatud eesmärke – millest selline vääruskumus on tekkinud?
* Kasuta jooniseid või demonstratsioone, et oma seisukohta lihtsamini edasi anda.
Viimasest punktist lähtuvalt tegi Psühhobuss osalejatele ka mõned interaktiivsed katsed, et murda mõned levinud müüdid. Näiteks demonstreeriti efektselt, kuidas me ei taju maailma sellisena, nagu ta on, vaid tugevat mõju avaldavad ka eelteadmised. Teisisõnu kummutati müüt, et vanades majades tegutsevad sosistavad kummitused – tegelikult on tihti sahisevatelt salvestistel kuuldud laused puhtalt meie enese ootuste ning keskkonnast tulevate muude vihjete vili. Teiseks lükati ümber väärarvamus, et on olemas vasaku ja parema ajupoolkera inimesed. Muuhulgas saime teada, mis värvi ja miks on legendaarne sini-must-valge-kuldne kleit 🙂
12916324_10206251079812082_5260841165717287661_o
Ürituse lõpetas üllatuslik eriteadaanne. Nimelt juhtus nii, et ligi kolm aastat Psühhobussi kindlalt teel hoidnud “bussijuht” Madis teatas, et teaduse populariseerimine on avaldanud talle niivõrd tugevat ja pöördumatut mõju, et selle teadusega tuleb nüüd täiskohaga tegelema minna. Õnneks suutis avarii-ohtliku olukorra päästa kõik need aastat kaardilugejana kõrvalistmel olnud Kadri Raag, kes otsustavalt rooli haaras ning edaspidi Psühhobussi tegevjuhi toredaid kohustusi täidab.
12909652_10206251064051688_3212054213706951578_o
Korraldajad ja läbiviijad tänavad kõiki, kes tulid ning kaasa mõtlesid!
Müüdimurdmishuvilistele soovitab Psühhobuss lühikest juhendit – http://www.skepticalscience.com/docs/debunking_one_pager.pdf
Järgmine Suminar toimub Teaduslahingu raames Teaduskorrusel 15. aprillil! https://www.facebook.com/teaduslahing/