Monthly Archives: märts 2015

Elvat vallutamas

Jäätise töötubaElva gümnaasiumi kutse oli elusteadlastele tõeliseks väljakutseks – 5 noorteadlast kohtusid esmaspäeva hommikul kõigi Elva algklasside õpilastega! Lapsed said osaleda jäätise, kohupiima, taimed, puuseente ja metsa õpitubades. Lusti ja nalja sai palju 🙂

1C klassi õpilased üllatasid Aleksandrat oma teadmistega: nad olid kõige taibukamad, teades, et pastöriseerimine on selleks, et hävitada bakterid! Sellele järgnes kohe järgmine tarkusetera: “sest toorpiimas on salmonella oht!”, mis võttis Aleksandra lausa sõnatuks 🙂 Isegi tudengid ei ole mõnikord nii teadlikud piimast. Kui jäätis oli ära söödud, kirjutasid paljud lapsed jäätise retsepti üles, et kodus proovida uuesti teha.

Taimi uurides leidsid lapsed uusi viise, kuidas kirjeldada taimede omadusi. Nii sai selgeks, et on olemas “kahesugused õied – tupsud ja lehvikud” (rääkides korvõieliste putkõitest ja keelõitest).

Purjetades kevadesse

IMAG0813Ilmatsalu lasteaed on juba teist aastat Elus teadusele tore partner. Kui eelmisel kevadel käisime Metsanädala raames väikeste mudilastega metsataimi ja – kahjustusi uudistamas, siis sel kevadel sattusime Tartu lähedal asuvasse “lepatriinude majja” Veenädala raames.

Otsustasime, et läheneme vee teemale sel korral teisiti – räägime purjetamisest! Laevu ja vett vaatasime läbi TTÜ füüsiku silmade – uurisime, miks laevad vees ümber ei lähe, kuidas panna laev liikuma sinna suunas, kuhu kapten soovib ja kuidas muutub anumas veetase, kui sinna erinevas suuruses esemeid sisse panna. Katsemõõtmised viidi läbi, et kontrollida, kas saali mahub ära mootorpaat, aerupaat ja purjelaev. Ja küsisime, miks on vaja laevale purjeid, kiilu ja rooli.

Toredaid seoseid tekkis politseivilkurite ja merel navigeerimisel abiks olevate poide vahel ning igaüks sai koju kaasa “õigesõlme” ehk sõlme, mis purjetamisel alati abist välja aitab.

Kolimine!

IMAG0796Nagu ikka – mida vanemaks saad, seda suuremaks kasvad ja seda rohkem ruumi on vaja. Nii on lood ka Elus teadusega. Oleme elusteadlaste perega kasvanud juba alates 2011. aastast. Igaühel on tekkinud hulganisti vahendeid, mida ta õpitubades kasutab. Ühest õpitoast on vahepeal saanud kolm ja vahendite arv seeläbi kasvanud, sageli mitte kolme- vaid lausa viiekordselt 🙂

Nii pakkisimegi ühel päikesepaistelisel kevadpäeval kallis mõisamajas oma asjad kastidesse ja sõidutasime need paarisaja meetri kaugusele – metsamajja. Nagu selgus, on meie uus “punker” rohkem kui kaks korda suurem!

Kui tolm saab pühitud, ootame sind külla 🙂

Metsa tervisest. Mõõdupuuks maailm ja mikroskoop

IMAG0787[1]

Narva lasteülikoolis Tartus võeti 8-12-aastaste õpilastega vaatluse alla metsa tervist puudutavad teemad – räägiti metsatulekahjudest ja puuseentest. Lisaks vaadati erinevates maailma otstes kasvavaid puid ja nende omadusi ning küsiti – miks mõnes kohas puud kiiremini kasvavad kui Eestis?

Kas teadsid, et seente määramine käib seeneeoste järgi? Hakkajad osalejad said Tiia juhendamisel järgi vaadata, millised näevad välja kahte puuliiki – mändi ja kuuske – kahjustavate seente eosed. Ehk kohtab varsti uudishimulikke õpilasi ka ülikoolis, kes kogutud teadmised laboris käiku lasevad 🙂 Eosed on ju põnevad – nii palju värve, kujusid ja suurusi!

Tänane Narva lasteülikooli kohtumine sai ka lindile võetud. Vaata järgi!

https://www.uttv.ee/embed?id=21648

Üks konverents, sisu aga iga osaleja enda valikul

IMAG0774[1]

14. märts on sel aastal eriline. Lisaks emakeelepäeva puhul koogi söömisele, on just täna hea päev rääkimaks lugusid. Jututeemaks tasub muidugi valida see, mis endalgi silmad särama paneb 🙂

Talveakadeemia (www.talveakadeemia.ee) grupitöös kirjutasid osalejad oma lemmikteemal lugusid. Paberile jõudis jutt paberipuust, millest päeva lõpuks sai tselluvill, anektoodi stiilis lugu eestlasest, shotlasest ja taanlasest, kes arutasid, kuidas järvi tervendada ja noore hakkaja matkaja avastusretked kajakimatka rõõme avastades. Ootamatult sisaldas kajakilugu ka luulelisi õpetussõnu, kui teemaks asjade liigne pakkimine kajaki tagumisse otsa: “sa ei sõida mööda vett vaid tavasse kui rakett”.

Iga lugu leidis ka tegevuse, mis aitaks loost paremini aru saada neil, kes pigem läbi liikumise õpivad. Nii sai harjavarrest aer, veeklaasidest järved ja volditud paberist tööstusliin. IMAG0782[1]

Tähistamaks Pii päeva (3,14 ehk 3. märts) peeti päeva lõpuks maha üks korralik lahing. Metsanduse 4-võistluse tulemusena selgus metsas kasvava puidu kogus, uuriti metsakorraldaja ametit ning toodeti ja testiti kvaliteeti paberlennukite proovitootmise käigus.

Mooste mõisakoolis vaadati puude taha

DSC_0194

Täna viis kaunis märtsikuine päike kaks elusteadlast armsasse Mooste mõisakooli, kus neid ootasid 6. kuni 9. klassi õpilased.

Õpitubades räägiti metsajuttu, aga veidi teise nurga alt. Kas tead, et alustaimestik võib metsa kohta kõnelda rohkem kui esmapilgul mets välja laseb paista? Näiteks anda aimu mulla toitainete kohta ja juhendada metsameest ka õige istutusmaterjali valikul. Õigesti uuendatud metsast saab aga puitu, millest võimalik toota näiteks paberit või kellelegi kena kodu. Kindel on aga see, et kõik metsas millimeetri täpsusega mõõdetud puit leiab kasutust!

Kristi ja Marge

12. märts 2015

Teaduslahingu finaal

Kallid võistkonnad ja juhendajad!

TEADUSLAHING 2015 superfinaalini on jäänud pisut üle kahe kuu. Loodame, et leiate õppimise kõrval mahti ka “treenida” finaaliks. Pidage meeles, peamine on leidlikkus, meeskonnatöö, loov mõtlemine ja kiire reageerimine!

Kohtume 15. mail Tartus,

Elus teaduse tiim