Muhedat aasta lõppu ja kordaminekuid uuel aastal!

29. novembril osalesid Tartu Raatuse Kooli 4.-6. klassi õpilased viies erinevas õpitoas – käimas olid projektipäevad, kus Elus teadus ka eelmisel aastal kaasa lõi.

Nii võis varajastel hommikutundidel koos Hedvigiga praktiseerida veterinaariaga seotud teadmisi, jätkata maastikugeneetika maastikul Marge eestvedamisel, uurida kitsamalt koos Kristi ja Sillega metsi ning veel täpsemalt Tiiaga puiduseeni.

Maastikugeneetika õpitoas räägiti pikalt ja laialt geenidest: miks me oleme oma vanemate moodi, kuidas taimed on samuti oma vanemate moodi ning kuidas erinevad maastikus leiduvad elemendid (mets, teed, linnad) võivad olla takistuseks taimede levimisel looduses. Jutu lõpetuseks prooviti ka praktikas järgi, et kuidas need geenid siis levivad. Selleks puhuti õhupallid täis ja pandi vaim valmis, et kehastuda mägiristikuteks, kes soovivad levida teise mägiristiku populatsioonini. Kuid oh häda, kahe populatsiooni vahel kasvas mets, seega pidid taimed kõvasti vaeva nägema, et tolmeldajaid ligi meelitada ja et nood ka läbi metsa lendaks ja õietolmu teisteni viiksid.

Metsa eluringi õpitoas uuriti, kui kaua aega kulub istutatud puu raieküpseks saamiseks. Üllatuseks vajab mets suureks sirgumiseks palju rohkem aega – mitte 40 vaid lausa pea 100 aastat. Paljude õpilaste jaoks oli see üllatus, et siis nad ei saagi ju oma istutatud puudest endale maja ehitada.

Õpitoas „Puiduseened metsas“ arutleti, missuguseid puiduseeni on õpilased ise metsas näinud ja uuriti lähemalt, millised on meie metsades levinud puiduseened. Räägiti puude haigestumise põhjustest ning mikroskopeeriti harilikul männil levinud patogeense seene, Diploda sapinea eoseid.

Esimest korda viidi läbi ka keemia ja füüsikaga seotud õpituba “Värvid – see on kunst, füüsika ja ka keemia”, eestvedajateks Elisabeth ja Anne-Mai. Selgeks sai, kuidas värvid on tihedalt seotud nii kunsti, meditsiini, füüsika kui keemiaga ja ka muude teadustega. Lapsed vaimustusid väga “keemilisest kameeleonist”, redoksreaktsioonist, mis näeb imeline välja ning samal ajal näitlikustab mangaani kui keemilise elemendi omadusi. Õpitoa teises pooles sai igaüks läbi viia ka väikese teadustöö: antud oli neli lahust ning antud info põhjal pidi välja selgitama, millise elemendi ioone lahus sisaldab. Värvilised leegid tekitasid palju elevust, isegi peale õpitoa lõppu soovisid mõned oma katseid korrata, sest silmailu oli oi kui palju. 🙂