20. jaanuari hommikul viis lumine tee Sirje ja Kristi Ilmatsalu lasteaeda Lepatriinu, kus jutuks tulid lehmad ja see, kuidas lehmad piima toodavad. Muidugi said lapsed enne lõunat ka ise jäätist teha.
Esimese poole õpitoast lõid kaasa kõik väikesed jütsid. Jäätisetegu jäi suurematele lastele.
Popteadlaste arutelud on suure hooga käima läinud! Teise Suminari teemaks sai KOOSTÖÖ ehk uurisime, mis meil on ühist ja mida saaksime koos ära teha. Meid võttis vastu Teaduskeskus AHHAA. Aitäh!
Esimeseks ülesandeks saigi ühisosa talletamine, skulptuuri. Nii said vormitud erinevad sihtgrupid, statistika, normaaljaotus ja praktiline lähenemine teadusele.
Koosviibimise tuumaks sai ühiste tegevuste planeerimine: eesmärk mõelda välja kas ühine õpituba või ühine üritus vm. Skulptuuridest saadi inspiratsiooni ja nii on oodata Teadlaste Öö Festivalil õpituba “Taimede maa-alusest internetist” ja “Keskmisest inimesest”, kus esimene otsib seoseid AVATARi ja maasikate vahel ehk uurib, kuidas taimede kokkupuutekohad pinnases väljastavad signaale ja toimivad kui infokanalid. Haapsalus on plaanis aga uurida keskmiste inimeste mõõte ja “ennustada täpsemini kui nõid Nastja”!
Otsides ühiseid jooni toidu ja maastikuarhitektuuri vahel võiks ju rajada teaduskohviku, kus saaks proovile panna oma meeled ja kogeda ruumi, kus viibime, maitseid, helisid jne. Ehk siis leiab ka vastuse küsimusele “kuidas kasta oma biifsteeki”?
Samuti said paberile juhtnöörid, mida võiks ürituse korraldamisel arvesse võtta. Kindlasti on oluline, et osalejad saaksid ise protsessis osaleda, nt kokku panna ekspositsiooni, ühises arutelus selgitada välja, kuidas üks teaduskatse välja näeb vmt. Kui kogemus käes, ei pea see alati tähendama, et tutvustatud valdkonnaga tegelema hakatakse. Kui huvi ei teki, siis ka teadmine, et teema ei huvita, on OK.
Viimane ürituse poster tutvustas ideed jätkusuutlikust tarbimisest ehk kuidas “hällist hällini” targemalt tarbida. Ülikoolis on tudengitel ikka ühe või teise aine raames võimalik ettevõtteid külastada, kuid sealt kogutud (maailma parandamise) ideed võivad kaduma minna, jõuda noorteni liiga hilja. Avastada ja õppida võiks juba koolis käies. Ehk annavad silmaringi avardavad külastused hoogu midagi ära teha, on nö kick-starteriks.
Suminarile kombekohasel lõpetasime päeva popteadlase esitlusega. Sel korral saime maitsta AHHAA teadusteatri etendust “Appi, matemaatika!”. Selgeks saime müstilise kuldlõike tagamaad, et Tom Cruise ei ole lihtsalt ilus vaid lausa matemaatiliselt kaunis ja õppisime taandamist, vene keeles. Võib-olla peaks muutma etenduse pealkirja hoopis “Aitäh, matemaatika!”, sest ilma matemaatikata oleks maailm ilmselgelt oluliselt igavam ja inetum.
Järgmine Suminar toimub veebruaris. Kus ja millal – sellest peagi täpsemalt.
Muljetas Kristi.
Olgu õues kui külm tahes, jäätise jaoks on alati õige aeg! Just seepärast käisime külas Nõo lasteaia Krõll väikestel.
Uurisime jäätise valmistamise pikka ahelat – kust tuleb piim, mida lehmad söövad, kuidas lehmad karusselliga sõidavad ja kuidas tööstuses jäätist tehakse.
Vestlused olid väga lõbusad! Nii jäi õhku küsimus, et kuidas lehmad siis ikka kinos saavad käia (kui Sirje selgitas, et lehmad söövad maisi ehk sarnaselt meile – popkorni. Aga popkorni söömine = kino!).
Kõik lapsed teadsid, et piim teeb luud tugevaks ja et piimas on palju kasulikke aineid. Suhkur annab ajule energiat ja jahutab ka ülekuumenevat aju. Ise jäätise tegemine kulutab samuti palju energiat…
Raputamine on jäätiseteo tähtsaim osa.
2015. aasta lõpus lükkas Elus teadus käima Suminaride sarja, kus kuu igal teisel kolmapäeval räägitakse teaduse populariseerimisest, otsitakse võimalusi koostööks ja tutvutakse ühe õpitoaga/ teadusteatrietendusega vmt. Ikka selleks, ett üksteiselt õppida ja ikka läbi ise tegemise!
Järgmine Suminar toimub juba 13. jaanuaril kl 18 Teaduskeskuses AHHAA. Rohkem infot Facebookist.
Elus teaduse Suminar nr 1: Teadus laborist välja!
Esimest korda saime kokku 9. detsembril Antoniuse õues. Põnevatesse aruteludesse andsid oma panuse Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Teaduskeskuse AHHAA, Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi, Psühhobussi, Teaduskooli ja Innoka teaduse populariseerijad.
Selleks, et alustada ühelt pulgalt, panime pildile ja sõnadesse mõtted ideaalsest teaduse populariseerijast ehk popteadlasest. Milline ta välja näeb, mis ta mõtleb, millise iseloomuga ta olla võiks? Arvamusi oli palju.
Selgeks sai see, et popteadlane ei ole mingi tavaline inimene. Ideaalne popteadlane keerab iga kivi tagurpidi ja leiab teadust igalt poolt. Oskab ühendada oma jutu sellega, mis toimub nt köögis ehk räägib asjadest inimkeeles. Armastab inimesi ja oma valdkonda. Üldse on ta verbaalselt võimekas, kirglik, sõbralik, ühiskondlikult aktiivne, ettevõtlik, laia silmringiga müügimees.
Arvati ka, et popteadlane võib olla nii vana kui ka noor, poiss kui tüdruk.
Kõige olulisem aga, mis võtab kokku kogu popteadlase olemuse: popteadlane oskab välja tuua asjade POINT’i.
Kaardistades teaduse populariseerimise tugevusi ja nõrkusi jõudsime selleni, et palju on juba tehtud ja on ka veel nõrku kohti. Igal juhul me tahame väga-väga teha rohkem koostööd! Sellest, kuidas me saaksime koostööd teha, räägime edasi juba 13. jaanuaril.
Arutelu sütitavamaks küsimuseks aga sai “Miks üldse on vaja teadust populariseerida?” Järgnenud arutelu võtsin kokku sõnapilvega:
Suminari lõpetasime Elus teaduse kõige vanema ja populaarseima õpitoaga “Kuidas teha lihtsalt jäätist?”. Saime teada, mis alustel elusteadlased õpitubasid koostavad, et jäätise õpituba ühendab endas nt ka nii keemia kui füüsika teadmisi ning et ise jäätist teha on ikka ülimalt vahva!
Tee ise jäätist! Retsept:
Pane koor, vanillisuhkur ja suhkur väikesesse kilekotti ja suru õhk välja. Suurde kilekotti pane jää ja sool. Suurde kotti pane ka väike kott, säti see jää sisse. Keera nüüd suur kott ajalehte ja raputa ca 5 min, kuni koor on tahenenud ja jäätis valmis. Head maiustamist!
Suminari mõtted kirjutas kokku Kristi.
elus teadus 