29. märtsil toimus järjekordne Elus teaduse Suminar. Madis Psühhobussist pani kirja arutelus tekkinud mõtted.

Kas peaks müütidega tegelema? Rahvas arvas üheselt: jah! Aga miks? Siin olid arvamused juba mitmekesisemad. Käidi välja, et müütide murdmine ongi sisuliselt teadus, kui asendada sõna “müüt” terminiga “hüpotees” ning seejärel koguda ning analüüsida vaatlustulemusi. Müüdi-vaene ühiskond teeb targemaid otsuseid, mõtleb kriitilisemalt ning sallib mitmekesisemaid seletusi. Samas tõdeti ühiselt, et kõiki maailma müüte ei jõua ega olegi vaja murda.

Kes peaks müütidega tegelema? Lühidalt: igaüks! Konkreetsemaks minnes leidis korduvat äramainimist (kitliga) teadlaste kogukond, teadust igapäevatöös rakendavad praktikud, kooliõpetajad (kes vahel pahaaimamatult ka ise müüte toodavad) ja asjaarvastajad. Äramärkimist leidis ka meedia ja erasektor – miks ei võiks mõni toidupood riputada oma pagaritoodete leti äärde tahvlid ümberlükatud saia-müütidest? Madise hinnangul on parimas müüdimurdjate positsioonis aga tudengid, kel leidub nii aega, võimalusi kui ka vajadus, et mõnel teaduslikul teemal taustauuringuid teha, informeeritud seisukoht kujundada ning see välja öelda.

Kuidas peaks müütidega tegelema? Sul on faktid käes, mis edasi? Ajurünnaku käigus koorus välja mitmeid huvitavaid lähenemisi. Näiteks võib luua vandenõuteooriaid vandenõuteooriate kohta. Värvata enda sõnumi ridadesse rohkem arvamusliidreid. Kontrollida kahtlaseid fakte ja avalikustada saadud tulemusi. Luua ühiskonnas terve mõistuse taustsüsteem. Panna müüdid avalikult teaduslikule “tuleproovile”. Psühhobussi tiim vaatas ka teemakohast teaduskirjandust ning destilleeris välja paar rusikareeglit, mida iga müüdimurdja võiks silmas pidada:
* Rõhuta kommunikatsioonis just teaduslikku fakti, mitte müüti, mida üritad põrmustada.
* Räägi faktidest huvitavalt ja põnevalt, seosta eluliste teemadega.
* Enne paratamatut müüdi mainimist hoiata kuulajat ette stiilis “üks levinud müüt on…” või “tihti arvatakse ekslikult, et…”
* Ära jäta müüdi asemele seletuslikku tühimikku, vaid paku alati alternatiivne lahend – vastasel korral on müüdil mugav inimese peas taas koht sisse võtta.
* Seleta võimalusel konkreetse müüdi tausta, ajalugu, võimalikke varjatud eesmärke – millest selline vääruskumus on tekkinud?
* Kasuta jooniseid või demonstratsioone, et oma seisukohta lihtsamini edasi anda.
Viimasest punktist lähtuvalt tegi Psühhobuss osalejatele ka mõned interaktiivsed katsed, et murda mõned levinud müüdid. Näiteks demonstreeriti efektselt, kuidas me ei taju maailma sellisena, nagu ta on, vaid tugevat mõju avaldavad ka eelteadmised. Teisisõnu kummutati müüt, et vanades majades tegutsevad sosistavad kummitused – tegelikult on tihti sahisevatelt salvestistel kuuldud laused puhtalt meie enese ootuste ning keskkonnast tulevate muude vihjete vili. Teiseks lükati ümber väärarvamus, et on olemas vasaku ja parema ajupoolkera inimesed. Muuhulgas saime teada, mis värvi ja miks on legendaarne sini-must-valge-kuldne kleit 🙂

Ürituse lõpetas üllatuslik eriteadaanne. Nimelt juhtus nii, et ligi kolm aastat Psühhobussi kindlalt teel hoidnud “bussijuht” Madis teatas, et teaduse populariseerimine on avaldanud talle niivõrd tugevat ja pöördumatut mõju, et selle teadusega tuleb nüüd täiskohaga tegelema minna. Õnneks suutis avarii-ohtliku olukorra päästa kõik need aastat kaardilugejana kõrvalistmel olnud Kadri Raag, kes otsustavalt rooli haaras ning edaspidi Psühhobussi tegevjuhi toredaid kohustusi täidab.

Korraldajad ja läbiviijad tänavad kõiki, kes tulid ning kaasa mõtlesid!
Müüdimurdmishuvilistele soovitab Psühhobuss lühikest juhendit – http://www.skepticalscience.com/docs/debunking_one_pager.pdf
Ettekande slaidid leiab siit – https://docs.google.com/presentation/d/1bfSbpWL5E5Jfsp7KqUsDtrWgF–8VMvBU5Guae82s2g/edit?usp=sharing
Järgmine Suminar toimub Teaduslahingu raames Teaduskorrusel 15. aprillil! https://www.facebook.com/teaduslahing/