Kuidas jõuda jätkusuutliku teadushuvihariduseni?

26. novembril toimus Tartu loodusmajas Eesti Teadushuvihariduse Liidu poolt korraldatav Teadushuvihariduse konverents, kuhu kogunesid inimesed, kelle südameasjaks on LTT (loodus-, täppis- ja tehnoloogiateadus) ehk STEM (Science, Tehnology, Engineering and Mathematics) käekäik Eestis. 14424845_1175712872490689_7097208073539430338_o

Konverents koosnes kolmest osast: ettekanded, erinevaid probleemistikke käsitlevad ümarlauad ja diskusioon.

Katrin Saart ETAg-st rääkis põgusalt TeaMe+ programmist, kust on võimalik saada rahastust ka loodus-, täppis- ja tehnikateadusi käsitlevatele huviringidele. Lisaks oli juttu huviringide kaardistamise tulemustest aastatel 2012 ja 2015, mille tarbeks koondas ETAg EHIS-s oleva huvihariduse ringide info ning küsitles koole seoses nende juures toimivate huviharidusringidega. Selgus, et kõige rohkem on huviringe muusika, spordi ja kunsti valdkondades aga loodus- ja tehnikateaduse ringe on vähe. Vaadeldes maakondade lõikes muutusi kahe aasta jooksul, olid tulemused positiivsed, kuna trend LTT valdkonnas oli sama või isegi mõningal määral paranenud.

Kristel Kivilo ettekanne keskendus sellele, miks liituda Eesti Teadushuvihariduse Liiduga. Põhisõnum, mis kõlama jäi, oli, et koos on hääl kõvem ning läbi liidu on võimalik koos leida rahastust erinevatele projektidele lihtsamalt. Huvihariduse Liit lubas luua ka veebilehe, kus saab kirja panna Eestis tegutsevad LTT huviringid ning koolid saavad samas keskonnas ka teada anda, milliseid ringide juhendajaid nad otsivad.

Järgnev ettakannegi keskendus rahastusele. Andro Rohtla Haridus– ja Teadusministeeriumist rääkis, et riigikogus on arutelus määruse muudatus, mis puudutab 7-26 aastaste huviharidusringide rahastust. Määruse järgi hakkavad olema huvihariduse käekäigu eest vastutavateks omavalitsused, kes peavad tagama oma territooriumil vähemalt muusika, spordi ja LTT valdkonna huviringide tegevuse ning toetama nende läbiviimist ning osalust. Selleks suunatakse riigi poolt 2018. aastal huvihariduse edendamise eesmärgil omavalitsustesse lisarahastuseks 15 miljonit eurot, mis tuleb kasutada 95% ulatuses huviringide arendamiseks ja loomiseks ning ligikaudu 0,5 miljonit eurot võib rakendada huviringide esindajate toetamiseks. Riik soovib vastutasuks saada omavalitsustest informatsiooni tegevuskava ning huviringidega liitunud noorte arvu kohta, et saada teada lisarahastuse effektiivsust.

Laudade arutelus aga toodi välja, et aastal 2025 võiks olla igas maakonnas välja ehitatud laborid, milles oleks võimalik LTT ringe läbi viia ning lapsevanemad osakavad siis juba ka seda valdkonda väärtustada. Vältimaks aga teaduse kadumist suure paugu ja suitsu sisse, tuleks lapsevanematel ning õpetajatel õppida lastes tekkivat huvi märkama (vajadusel tehtaks ka vastavaid koolitusi ning lastega ühseid ringe) ja soodustama. Lisaks leiti, et teadusteatrid võiksid pärast tehtud pauku ja tossu lastele näidata/ rääkida, kus nende piirkonnas asuvad LTT ringid, millega saaksid huvi korral liituda.

Korduvalt toodi välja laudkondades, et huvihariduse ringid LTT valdkonnas oleks õige viia sisse juba lasteaedadesse kohustusliku osana või vabatahtliku osalusena. Tunti muret ka võrdsete võimaluste pärast – et tüdrukuid ei oodata LTT valdkonna ringidesse, eelistatumad on poisid, ning et LEGO robootikud võiks tuua oma valdkonda sisse tüdrukute LEGO konstruktoreid nagu näiteks Friends sari. Muret tunti sellegi üle, et vähe on naissoost ringide juhendajaid.

Selleks, et linnades ja maapiirkondades oleks jätkusuutlik huviringide tegevus, pakuti ideedena välja kasutada juhendajatena ringi vilistlasi ja lapsevanemaid, lasta tegeleda omavalitsustel vahendite ja transpordi võimaluste koordineerimist ning juhendajate palk peaks võrdsustuma aineõpetajate omaga. Oluliste punktidena toodi veel välja ideed üle-eestilisest materjalide jagamisest ning juhendajate koolitamisest. Eraldi lubati aga vaatluse alla võtta idee nutipassist, mis sisaldaks huviringides saavutatud tasemeid ning saavutusi ja oleks tulevikus ka ülikooli astumisel plusspunkte andev.

Viimases diskusiooni sektsioonis aga arutleti selle üle, kas peaks kasutama LLT või STE(A)M lühendit märkimaks sõnaühendit loodus-, täppis- ja tehnikateadus. LTT plussina toodi välja eesti keele olemust aga miinus oli googeldamisel välja tulevad vasted. Arutelu läks päris tuliseks ning lõpuks jõuti teemani, et kuidas oleks üldse õige asja nimetada. Ettepanekud olid, et teadusharidus, teadusõpetus, teaduskasvatus jne. Kuni selleni välja, et püstitati küsimus, kas 2025. aastal ei või ka juba kooli üldharidus olla huvitav, kuna see ei toimu enam klassiruumides, ja sellisel juhul ei saaks enam juttu olla huviringidest. Vastust sel korral kahjuks ei leitudki, kuna enne oli aeg linnutiivul lennanud ja ootasid juba lõhnav lõuna Vilde lokaalis.

Oli igati ideede ja informatsiooni rohke konverents ning loodetavasti tegeletakse üles kerkinud teemadega usinalt edasi. Igatahes lubati juba 7. ja 8. aprillil taas kokku saada, kuna siis toimub Teadushariduse kevadkool.

Teadushuvihariduse konverentsil 26. novembril osales ja kokkuvõtte kirjutas Sirje Pajumägi

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s