Augusti keskpaigas sõitsid Teaduslahing 2016 võitjad peapreemia saajatena teadusreisile Umeåsse. Viie päeva jooksul külastati Umeas asuvat Rootsi Põllumajandusülikooli ja Tampere Tehnikaülikooli. Kolm kanget võitjat said lähemalt tutvuda väga erinevate valdkondadega – metsandus ja kliima muutused, puidu kasutamine pelletite tootmiseks, lehmade toitmine ja sobiva toidu kasvatamine, ning rakendusfüüsika tööstuses.

Mida teada saime?

Kliima muutuste uurimisest. Rootsis asub 3 ülikõrget 150 meetrist masti, millega mõõdetakse pidevalt veeauru ja süsinikdioksiidi sisaldust õhus. Mastide abil on võimalik koguda infot KOGU riigi kohta. Samaaegselt mastidega mõõdetakse samu parameetreid paarimeetrise masti otsast uurides nii ca 20m raadiusega ala ja tehakse ka mõõtmisi päris maapinnalt. Kõik mõõtmised on kombineeritud alustaimestiku, varise jt mõõtmistega.

Päeva üheks huvitavamaks mõtteks oli:

Me ei pea muretsema mitte keskkonna pärast vaid inimkonna pärast, loodus saab ise ka hakkama.

Pelletite maailm. Järgmisel päeval jätkasime metsateemaga, aga keskendusime puidu väärindamisele. Saime teada, et pelletite tootmise vajadus tekkis suuresti logistilisest probleemist. Nimelt mahub konteinerisse 4 korda rohkem pelleteid kui metsa raidmeid ehk 1 konteineriga saab kohale toimetada 4 konteineri jagu energiat. Olulisemad omadused seejuures, mida ka meie saime mõõta, on pelletite tihedus ja vastupidavus.

Päeva lõpetuseks külastasime kitarride muuseumi – suurimat erakogu, kus kitarre alates 50ndatest ja nende arv on sadades.

Kuidas lehmad piima toodavad? Viimasel päeval Umeas sõitsime linnast välja katsejaama.

Kui inimesel on üks magu, siis lehmal neli. Nii on see ka kõigil teistel mäletsejatel. Käisime uudistamas lehmade söötade kasvamist ja seda, kuidas testitakse söötade sobivust lehmadele. Et nad saaksid kätte kõik vajalikud ained ja et sööda kasvatamine oleks võimalikult lihtne ja ökonoomne. Saime ise sööda jaoks taimi koguda ja nägime laudas auguga lehmi, kelle abil saab uurida seedimisprotsessi ja edukust seda aeg ajalt lehma seest välja võttes.

Füüsika keskkonnaseires. Tagasiteel tegime peatuse Tampere Tehnikaülikoolis. Meid võttis vastu teoreetilise füüsika osakonna juhataja. Külastasime erinevaid laboreid ja tutvusime Tampere tugevaima teadussuunaga – optikaga. Põnev oli kuulda, kuidas kasutatakse optika võimalusi nt keskkonnaseireks. Laserite abil nt kontrollitakse korstnatest tuleva suitsu ainete sisaldust ja tehakse järeldusi ohtlike ainete sisalduse kohta. Pea kõikidel teadusprojektidel on tööstusest partnerid, mis tähendab, et kogu ülikoolis tehtav teadus leiab praktikas ka rakendust.

Nädal oli väga põnev! Saime teada, et tegelikult on kõik valdkonnad omavahel seotud ja koostöö erinevate teadlaste vahel on ülioluline. Koostöö alustamine ei tohiks väga keeruline – selgus, et samu termineid kasutatakse nii sööda- kui pelletite uuringutes.

Kokkuvõtte preemiareisist kirjutas Kristi.

Teaduslahing 2016 võitjad käisid preemiareisil 15. – 19. augustil 2016