“Kalevi poeg kivi viskamas”, Mia Lisett Meringo. Või muffinit imetlemas?

Elas kord Kalevi poeg, kes kasvas üles Põhja-Eesti paksudes laantes. Ühel ilusal talvepäeval väljasõidul suusalaagrisse Haanja mägedesse sattus ta kokku imekauni tütarlapsega. Otsesõnu sattus kokku, kuna tüdruk seisis orus, kuhu Kalevi poeg oli laskumas. See oli armastus esimesest silmapilgust! Orus talvist loodust nautivaks tüdrukuks oli Pireti tütar.

Kalevi poeg ja Pireti tütar sattusid nüüd sagedasti Jõgevamaa voorte vahel kokku, kuid salaja. Läks aega, enne kui noorhärra julges armsama vanematelt küsida luba „leivad ühte kappi panna”.

Läinud Kalevi poeg siis taas Haanja kuplite vahele, kuid seekord juba südamehäält kuulates. „Me ei anna tütart igaühele,” oli vanemate vastus. „Sa pead omandama enne kindlad teadmised ja oskused, mille järel vaatame, kas saad meie kalli tütre käe.” Seejärel kostis Piret: „Kuidas on sul teadmistega metsandusest? See on üks valdkond, mille tundmist me oma tütrekese kallimalt eeldame.” Kalevi poeg selle peale õhinaga vastama: „Olen lõpetanud Eesti Maaülikooli metsanduse eriala.” „Jaa, siis sul maailma tippteadmised sel alal,” imestas üllatunult Piret. Nüüd kõneles tõsisel näol isa: „Lisaks pead sa maailmatippudelt saama teadmisi veest, elektroonikast ning leidma eriala, mis ühendaks kõik need teadmised üheks.”

Vaat see oli juba Kalevi poja jaoks pähkel. Tuli minna Põhja-Eesti paksude laante vahele mõtteid koguma ja plaani pidama. Ohkides ja ähkides ruttas appi siilike, kes oli juba varem silma paistnud eestlaste rahvuskangelase Kalevipoja nõustamisega. Kalevi poeg kurtis siilikesele oma suurt muret, misjärel siilikesel oli kohe kaks nõuannet varuks. „Esimene võimalus on minna tehnika ja elektroonika teadmisi studeerima Šveitsi, mis on tuntud täpsuse poolest. Veealased teadmised saab Jordaaniast, kes pikemat aega juba kimpus veepuudusega. Ja kõiki neid ühendab toiduainete tehnoloogia – pead minema croissanti sünnimaale – Prantsusmaale. Teine võimalus on …”. See lause aga jäi siilikesel lõpetamata, kuna Kalevi poeg pistis juba Šveitsi poole punuma, selja taha veel tänusõnu hõigates.

Möödusid aastad. Saabus aasta 2018 ja meie Kalevi poeg naases kodumaale juba hulga targemana. Nais oma elu armastuse Pireti tütre Haanja mägede vahelt ning hakkas Põhja-Eesti laantes lõhnavaid pagaritooteid valmistama. Siil aga käis veel aastakümneid nende akna taga podisemas: „ Teine võimalus oleks olnud osaleda Teaduslahing 2016 finaalis!”

Loo pani kirja Sirje 🙂

Teaduslahingu kohta saad rohkem lugeda:

teaduslahing.emu.ee/

www.facebook.com/teaduslahing/

Märtsikuu Suminari külaliseks on Psühhobuss, kes aitab lahata müütide murdmise teemat. Suminari teises pooles etendab Psühhobuss teadusteatrit.

Sind huvitab teadus? Tule osalema.

Registreerimiseks kirjuta elus.teadus@gmail.com või märgi “osalen” Facebookis www.facebook.com/events/519244944921829/ 

Mis on Suminar? Loe elusteadus.com/suminar/ 

2. märtsi õhtul toimus ühe hästi toreda tudengite ühenduse BioWay igakuine seminar, kus sel korral jagas oma mõtteid teadusest ka Elus teadus.

BioWay eesmärgiks on ühendada loodus- ja täppisteadlased ja ettevõtlus, kutsuda kokku aktiivseid noori ja ühiselt läbi seminaride aidata ideest välja töötada toode ja leida sellele ka klient.

Elus teaduse panus langes seminarile, mis kandis nime “Approach Your Customer”, kus Kristi rääkis Elus teaduse kogemusest teaduse viimisel koolidesse ja tutvustamisel läbi võistluse Teaduslahing, sponsorite leidmise õnnestumistest ja ebaõnnestumistest jpm.

Osalejad said ise läbi mängida müügimehe ja kliendi rolle. Näiteks katsetada, kuidas suhtub klient tootesse siis, kui tal on võimalus toote arendamises kaasa rääkida. Üllatuseks tuli läbi kiirete ajurünnakute mitu head ideed, mida võiks ka päriselt ellu viia.

Seminari teises pooles tutvustas rohkelt auhindu võitnud Genosity oma geenitestimise seadet ja välja selgitati, et neljast koha peal testitust vähemalt pooled on inimesed 🙂

Aitäh BioWayle kutsumast ja kohtumiseni järgmisel kuul!

Täna loositi 16-le Teaduslahingu finalistile uurimisvaldkonnad. Iga võistkond saab sõnastada valdkonnast lähtuvalt täpsema uurimistöö teema ja esitleb oma uurimuse tulemusi postri ja lühikese ettekandega 15. aprillil Teaduslahingu superfinaalis Tartus.

Vaata, mis teemad loosirattas keerlesid ja mida järgmisel paaril kuul erinevates maakondades uuritakse.

This slideshow requires JavaScript.

25. – 29. jaanuril toimusid 15 Eesti maakonna ja Tallinna Teaduslahingu eelvoorud, kus 7. – 9. klassi kolmeliikmelised võistkonnad lahendasid teadust ja igapäevaelu ühendavaid praktilisi ülesandeid. Järgmise sammuna alustavad 16 võistkonda uurimistööga, mida esitletakse 15. aprillil lõppvõistlusel Tartus.

Eelvoorudes lahendasid võistkonnad iga päev erinevaid ülesandeid. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengite poolt koostatud väljakutsed olid seotud toiduainete tehnoloogiaga, füüsikaga, arstiteadusega, geoloogia, põllumajandusega jne. „Parajaks pähkliks osutus vastavalt joonisele hoone maketi ehitamine,“ selgitas Teaduslahingu väejuht Marge Thetloff ülesannete keerukustasemest rääkides, lisades, et kõige paremini õnnestus võistkondadel banaanist DNA eraldamine. Mitmes maakonnas lahutas esimest kohta teisest vaid pool punkti.

Teaduslahingu superfinaalis 15. aprillil tuleb lisaks ülesannete lahendamisele esitleda ka oma uurimistööd. Kõigile huvilistele on avatud teaduse populariseerijaid ühendav Teaduskorrus ning oodata on põnevaid ettekandeid ja esitlusi. Üritus on tasuta.

Superfinaalis võtavad mõõtu 15 maakonna ja Tallinna võistkonnad:

• Jõgevamaa eest võistkond „GeeGee“ Jõgeva Põhikoolist,
• Tartumaa võistkond „Elva eest“ Elva Gümnaasiumist,
• Valgamaa võistkond „Elektrontrio“ Valga Põhikoolist,
• Põlvamaa võistkond „KG8“ Kanepi Gümnaasiumist,
• Pärnumaa võistkond „Christela“ Pärnu Raeküla Koolist,
• Ida-Virumaa võistkond „Narva Kotkad“ Narva Keeltelütseumist,
• Harjumaa võistkond „Laagri Kool“,
• Saaremaa võistkond „KADAJO“ Orissaare Gümnaasiumist,
• Lääne-Virumaa võistkond „Tamsalu 9“ Tamsalu Gümnaasiumist,
• Läänemaa võistkond „Siig“ Lihula Gümnaasiumist,
• Järvamaa võistkond „Molekulid“ Türi Põhikoolist,
• Raplamaa võistkond „Red Giant“ Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist,
• Võrumaa võistkond „K@@PA“ Kääpa koolist,
• Hiiumaa võistkond „Mandariinid“ Kärdla Ühisgümnaasiumist,
• Viljandimaa võistkond „Team VLND“ Viljandi Jakobsoni Koolist,
• Tallinna võistkond „Tallinna Reaalkool“.

Teaduslahingu peakorraldajaks on erinevate Eesti ülikoolide tudengeid ühendav „Elus teadus“, mille peamiseks eesmärgiks on tutvustada maa ja toiduga seotud valdkondi ning loodus- ja tehnikateadusi. Teaduslahingu toimumist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Total Eesti, RMK, City Motors ja A. Le Coq Limonaad.

Teaduslahing pälvis 2015. aasta Eesti teaduse populariseerimise riiklikul konkursil peapreemia kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“.

Täpsemat infot võistluse ja tulemuste kohta leiab aadressilt http://teaduslahing.emu.ee/ ja värsket infot Teaduslahingu kohta Facebookist https://www.facebook.com/teaduslahing/

20. jaanuari hommikul viis lumine tee Sirje ja Kristi Ilmatsalu lasteaeda Lepatriinu, kus jutuks tulid lehmad ja see, kuidas lehmad piima toodavad. Muidugi said lapsed enne lõunat ka ise jäätist teha.

Esimese poole õpitoast lõid kaasa kõik väikesed jütsid. Jäätisetegu jäi suurematele lastele.

Popteadlaste arutelud on suure hooga käima läinud! Teise Suminari teemaks sai KOOSTÖÖ ehk uurisime, mis meil on ühist ja mida saaksime koos ära teha. Meid võttis vastu Teaduskeskus AHHAA. Aitäh!

Esimeseks ülesandeks saigi ühisosa talletamine, skulptuuri. Nii said vormitud erinevad sihtgrupid, statistika, normaaljaotus ja praktiline lähenemine teadusele.

Koosviibimise tuumaks sai ühiste tegevuste planeerimine: eesmärk mõelda välja kas ühine õpituba või ühine üritus vm. Skulptuuridest saadi inspiratsiooni ja nii on oodata Teadlaste Öö Festivalil õpituba “Taimede maa-alusest internetist” ja “Keskmisest inimesest”, kus esimene otsib seoseid AVATARi ja maasikate vahel ehk uurib, kuidas taimede kokkupuutekohad pinnases väljastavad signaale ja toimivad kui infokanalid. Haapsalus on plaanis aga uurida keskmiste inimeste mõõte ja “ennustada täpsemini kui nõid Nastja”!

Otsides ühiseid jooni toidu ja maastikuarhitektuuri vahel võiks ju rajada teaduskohviku, kus saaks proovile panna oma meeled ja kogeda ruumi, kus viibime, maitseid, helisid jne. Ehk siis leiab ka vastuse küsimusele “kuidas kasta oma biifsteeki”?

Samuti said paberile juhtnöörid, mida võiks ürituse korraldamisel arvesse võtta. Kindlasti on oluline, et osalejad saaksid ise protsessis osaleda, nt kokku panna ekspositsiooni, ühises arutelus selgitada välja, kuidas üks teaduskatse välja näeb vmt. Kui kogemus käes, ei pea see alati tähendama, et tutvustatud valdkonnaga tegelema hakatakse. Kui huvi ei teki, siis ka teadmine, et teema ei huvita, on OK.

Viimane ürituse poster tutvustas ideed jätkusuutlikust tarbimisest ehk kuidas “hällist hällini” targemalt tarbida. Ülikoolis on tudengitel ikka ühe või teise aine raames võimalik ettevõtteid külastada, kuid sealt kogutud (maailma parandamise) ideed võivad kaduma minna, jõuda noorteni liiga hilja. Avastada ja õppida võiks juba koolis käies. Ehk annavad silmaringi avardavad külastused hoogu midagi ära teha, on nö kick-starteriks.

Suminarile kombekohasel lõpetasime päeva popteadlase esitlusega. Sel korral saime maitsta AHHAA teadusteatri etendust “Appi, matemaatika!”. Selgeks saime müstilise kuldlõike tagamaad, et Tom Cruise ei ole lihtsalt ilus vaid lausa matemaatiliselt kaunis ja õppisime taandamist, vene keeles. Võib-olla peaks muutma etenduse pealkirja hoopis “Aitäh, matemaatika!”, sest ilma matemaatikata oleks maailm ilmselgelt oluliselt igavam ja inetum.

Järgmine Suminar toimub veebruaris. Kus ja millal – sellest peagi täpsemalt.

Muljetas Kristi.

Olgu õues kui külm tahes, jäätise jaoks on alati õige aeg! Just seepärast käisime külas Nõo lasteaia Krõll väikestel.

Uurisime jäätise valmistamise pikka ahelat – kust tuleb piim, mida lehmad söövad, kuidas lehmad karusselliga sõidavad ja kuidas tööstuses jäätist tehakse.

Vestlused olid väga lõbusad! Nii jäi õhku küsimus, et kuidas lehmad siis ikka kinos saavad käia (kui Sirje selgitas, et lehmad söövad maisi ehk sarnaselt meile – popkorni. Aga popkorni söömine = kino!).

Kõik lapsed teadsid, et piim teeb luud tugevaks ja et piimas on palju kasulikke aineid. Suhkur annab ajule energiat ja jahutab ka ülekuumenevat aju. Ise jäätise tegemine kulutab samuti palju energiat…

Raputamine on jäätiseteo tähtsaim osa.