Kuidas jõuda jätkusuutliku teadushuvihariduseni?

26. novembril toimus Tartu loodusmajas Eesti Teadushuvihariduse Liidu poolt korraldatav Teadushuvihariduse konverents, kuhu kogunesid inimesed, kelle südameasjaks on LTT (loodus-, täppis- ja tehnoloogiateadus) ehk STEM (Science, Tehnology, Engineering and Mathematics) käekäik Eestis. 14424845_1175712872490689_7097208073539430338_o

Konverents koosnes kolmest osast: ettekanded, erinevaid probleemistikke käsitlevad ümarlauad ja diskusioon.

Katrin Saart ETAg-st rääkis põgusalt TeaMe+ programmist, kust on võimalik saada rahastust ka loodus-, täppis- ja tehnikateadusi käsitlevatele huviringidele. Lisaks oli juttu huviringide kaardistamise tulemustest aastatel 2012 ja 2015, mille tarbeks koondas ETAg EHIS-s oleva huvihariduse ringide info ning küsitles koole seoses nende juures toimivate huviharidusringidega. Selgus, et kõige rohkem on huviringe muusika, spordi ja kunsti valdkondades aga loodus- ja tehnikateaduse ringe on vähe. Vaadeldes maakondade lõikes muutusi kahe aasta jooksul, olid tulemused positiivsed, kuna trend LTT valdkonnas oli sama või isegi mõningal määral paranenud.

Kristel Kivilo ettekanne keskendus sellele, miks liituda Eesti Teadushuvihariduse Liiduga. Põhisõnum, mis kõlama jäi, oli, et koos on hääl kõvem ning läbi liidu on võimalik koos leida rahastust erinevatele projektidele lihtsamalt. Huvihariduse Liit lubas luua ka veebilehe, kus saab kirja panna Eestis tegutsevad LTT huviringid ning koolid saavad samas keskonnas ka teada anda, milliseid ringide juhendajaid nad otsivad.

Järgnev ettakannegi keskendus rahastusele. Andro Rohtla Haridus– ja Teadusministeeriumist rääkis, et riigikogus on arutelus määruse muudatus, mis puudutab 7-26 aastaste huviharidusringide rahastust. Määruse järgi hakkavad olema huvihariduse käekäigu eest vastutavateks omavalitsused, kes peavad tagama oma territooriumil vähemalt muusika, spordi ja LTT valdkonna huviringide tegevuse ning toetama nende läbiviimist ning osalust. Selleks suunatakse riigi poolt 2018. aastal huvihariduse edendamise eesmärgil omavalitsustesse lisarahastuseks 15 miljonit eurot, mis tuleb kasutada 95% ulatuses huviringide arendamiseks ja loomiseks ning ligikaudu 0,5 miljonit eurot võib rakendada huviringide esindajate toetamiseks. Riik soovib vastutasuks saada omavalitsustest informatsiooni tegevuskava ning huviringidega liitunud noorte arvu kohta, et saada teada lisarahastuse effektiivsust.

Laudade arutelus aga toodi välja, et aastal 2025 võiks olla igas maakonnas välja ehitatud laborid, milles oleks võimalik LTT ringe läbi viia ning lapsevanemad osakavad siis juba ka seda valdkonda väärtustada. Vältimaks aga teaduse kadumist suure paugu ja suitsu sisse, tuleks lapsevanematel ning õpetajatel õppida lastes tekkivat huvi märkama (vajadusel tehtaks ka vastavaid koolitusi ning lastega ühseid ringe) ja soodustama. Lisaks leiti, et teadusteatrid võiksid pärast tehtud pauku ja tossu lastele näidata/ rääkida, kus nende piirkonnas asuvad LTT ringid, millega saaksid huvi korral liituda.

Korduvalt toodi välja laudkondades, et huvihariduse ringid LTT valdkonnas oleks õige viia sisse juba lasteaedadesse kohustusliku osana või vabatahtliku osalusena. Tunti muret ka võrdsete võimaluste pärast – et tüdrukuid ei oodata LTT valdkonna ringidesse, eelistatumad on poisid, ning et LEGO robootikud võiks tuua oma valdkonda sisse tüdrukute LEGO konstruktoreid nagu näiteks Friends sari. Muret tunti sellegi üle, et vähe on naissoost ringide juhendajaid.

Selleks, et linnades ja maapiirkondades oleks jätkusuutlik huviringide tegevus, pakuti ideedena välja kasutada juhendajatena ringi vilistlasi ja lapsevanemaid, lasta tegeleda omavalitsustel vahendite ja transpordi võimaluste koordineerimist ning juhendajate palk peaks võrdsustuma aineõpetajate omaga. Oluliste punktidena toodi veel välja ideed üle-eestilisest materjalide jagamisest ning juhendajate koolitamisest. Eraldi lubati aga vaatluse alla võtta idee nutipassist, mis sisaldaks huviringides saavutatud tasemeid ning saavutusi ja oleks tulevikus ka ülikooli astumisel plusspunkte andev.

Viimases diskusiooni sektsioonis aga arutleti selle üle, kas peaks kasutama LLT või STE(A)M lühendit märkimaks sõnaühendit loodus-, täppis- ja tehnikateadus. LTT plussina toodi välja eesti keele olemust aga miinus oli googeldamisel välja tulevad vasted. Arutelu läks päris tuliseks ning lõpuks jõuti teemani, et kuidas oleks üldse õige asja nimetada. Ettepanekud olid, et teadusharidus, teadusõpetus, teaduskasvatus jne. Kuni selleni välja, et püstitati küsimus, kas 2025. aastal ei või ka juba kooli üldharidus olla huvitav, kuna see ei toimu enam klassiruumides, ja sellisel juhul ei saaks enam juttu olla huviringidest. Vastust sel korral kahjuks ei leitudki, kuna enne oli aeg linnutiivul lennanud ja ootasid juba lõhnav lõuna Vilde lokaalis.

Oli igati ideede ja informatsiooni rohke konverents ning loodetavasti tegeletakse üles kerkinud teemadega usinalt edasi. Igatahes lubati juba 7. ja 8. aprillil taas kokku saada, kuna siis toimub Teadushariduse kevadkool.

Teadushuvihariduse konverentsil 26. novembril osales ja kokkuvõtte kirjutas Sirje Pajumägi

 

Alustada tuleb endast

img_4594

Sellel aastal jõudis Elus teadus taas Kiviõlli, kus asub üks uskumatult tore kool – noortepärased õpetajad ja teadmistehimulised noored. Õpetaja Karin palus Elus Teaduse vabatahtlikul rääkida kahel teemal.

Esimeses tunnis oli rambivalguses lehm, kes meile nii head ja maitsvat piima annab. Noored said teada, kes on mäletseja ning mille poolest ta erineb teistest selle planeedi asukatest. Õpilased said tunda ja katsuda erinevaid söötasid, millega tänapäeva lehmad õnnelikeks söödetakse. Läbi videokunsti võlude jälgisime lähedalt mäletsemist kui protsessi ja hoidsime silma peal mikroorganismide tegevusel vatsas. Arutasime lahti mõisted laktatsioon, lüpsirobot, ternespiim ja söödamikser. Grande Finale’ks oli sissevaade piima koostisesse. Jõudsime tõdemusele, et lisaks piimapaki disainile võivad need üksteisest erineda selle sisu kui piima rasva- või laktoosisisalduse poolest.

Pärast meeldivat rännakut piimajõgede ja söödamägede vahel liikusime entusiastlikult vastu söögivahetunnile. Koolilõunad on nii maitsvad, suured tänud kokkadele.

Teises tunnis oli pealtnäha sünged teemad. Eesmärgiks oli võimatu missioon – tunni ajaga rääkida, kuidas põllumajandus mõjutab kliimat. Kohe alguses sai tegelikult kõik öeldud. Kõige taga on inimene. Ehk siis, kuna rahvastik pidevalt suureneb, tuleb meil järgmistel aastakümnetel toota kordades rohkem toitu, mis paneb suurema koormuse keskkonnale. Eriti kui kasutatava maa hulk ei suurene. Õnneks on teadlased siin abiks, aidates leida ressursiefektiivsemaid ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Teisalt panime õpilaste pähe mõtte, et kas nad ise saavad midagi teha, et me kasutaks vett säästlikumalt ega viskaks toitu asjata ära, teades samas, et suurel osal maailma rahvastikust on puhas joogivesi raskesti kättesaadav ja toidupuudus on igapäevane mure. Ühesõnaga, saavutasime õpilastega üksmeele, et alustame endast, muudame kõigepealt iseennast ja siis maailma. Ikka paremaks!

Tervitused õpetaja Karinile ja jällenägemiseni!

Kiviõli kooli külastusest 17. oktoobril 2016 kirjutas Marko Kass.

Teadlaste Öö Festivalil

29-09

Seekordse festivali raames pakkusime nii väikestele kui suurtele teaduse huvilistele võimalust end proovile panna läbi mängu. Nii kandiski see nime „Mängeldes läbi teaduse“. Osa said sellest nii kõige pisemad põnnid kui emad-isad. Seekord jõudsime Harjumaale Viimsisse ja Meriväljale, seda siis vastavalt 28. ja 29. septembril ja 30. septembril veetsime terve pikka päeva Haapsalus.

Kui väikestele põnnidele pakkus esialgu elevust lihtsalt täringu veeretamine ja mööda mänguruute edasi sammumine, siis suuremad lapsed, nende vanemad ja lihtsalt huvilised said ennast proovile panna ka eriilmeliste ülesannete lahendamisega ja küsimustele vastamisega.

Mäng sisaldas eriilmelisi küsimusi ja ülesandeid. Nii saigi näiteks tehnikaalal ennast proovile panna elektri teemas ja panna vooluringi kokku nii, et pirni saab lüliti abil põlema panna ja siis jälle ära kusutada. Samuti tuli hunniku juhtmete hulgast välja korjata need, mis enam ei tööta.

Metsanduse valdkonnas sai tutvust teha metsaklupiga, mõõta ruumis, kui kõrge siis päriselt on meie kõrgimad puud. Enne muidugi tuli jõuda selleni, et meie kõrgeim puu on harilik kuusk oma 48,6 meetriga ja vaid 2 meetriga jääb talle alla harilik mänd olles 46,6 meetrit kõrge. Kuna saame uhkusega öelda, et mänd, mis on üks meie olulisemaid puuliike, on ka praegu maailma kõrgeim harilik mänd, siis saamaks aimu selle puu suurusest, proovisime mõõdulindi abil teada saada, kui suur see puu tegelikult on ja mitu palki temast tuleks teha, et ta antud ruumi ära mahuks. Metsanduse valdkonnas sai määrata ka erinevaid puiduklotse: ühed, mis meie tüüpilised puuliigid nagu mänd, kuusk ja kask ja teised nagu meie tugevaim puu tamm ja näiteks ka saar ja must lepp.

Palju pakkusid elevust ka need ülesanded, kus sai ise midagi kokku panna, olgu siis selleks natukene võõras kooreseparaator või samuti moodsal tehnikaajal juba veidi kaugemaks jääv hakklihamasin. Samuti proovisime teada saada, mis protsess toimub pannkoogi taigna sees ja näitlikustasime seda toreda katse abil. Jäädes toidu või õigemini toiduainete tehnoloogia maailma, siis sai tutvust teha sensoorikaga ja proovida järjestada vedelikud kõige heledamast kõige tumedamini. Samuti oli ülesannete hulgas maitsmise ülesandeid, kus sai järjestata magusaid ja soolaseid vedelikke. Jäädes igapäevaelu juurde, siis oli ka ülesanne, kus tuli omavahel kokku viia teravilja pähikud, terad, helbed ja jahud, mis oli kohati tore nuputamine ja kohati ka paras pähkel. Veel sai määrata meie tüüpiliste metsaasukade lõualuid ja muidugi jagus mängu põnevaid küsimusi ja ülesandeid veel omajagu.

Aitäh võõrustajatele! Uute kohtumisteni ja põnevate teadusavastuseni.

TÖFist kirjutas Kristi Teder.

Teaduse huviharidus vajab süsteemsust

IMG_8302

Viimased uuringud näitavad, et huviala ringidest keskendub vaid 6% LTT (loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia) aladele. Madal huvi ei soosi tulevikus inimesi valima LTT valdkonna erialasid. Suurendada tuleks koostööd ja süsteemsust huvihariduses.

Teeme+ infopäeval räägiti teaduse huvihariduse kitsaskohtadest ja võimalustest taodelda rahastust erinevate tegevuste elluviimiseks. Nimelt on otsustanud riik õla alla panna ja toetada LTT pikaajalist ja süsteemsest populariseerimist.

Toetust saab taodelda kahes kategoorias: 1) LTT populariseerimine, huvi tõstmine inseneritegevuste vastu, mille peamiseks suunaks on suurendada LTT valdkondades sisseastujate arvu; 2) LTT-ga tegelevate huviringide arvu suurendamine. Rõhutati, et aktiivsed tegutsejad võiksid suuremal määral teha koostööd ettevõtjatega, kohalike omavalitsustega, noortekeskustega jt. Peamiseks eesmärgiks on tulevikus süsteemsete üritusesarjade toetamine!

Infopäev pakkus palju uusi, põnevaid ja kasulikke teadmisi. Osalejad (õpetajad, teaduse populariseerijad, teaduskeskuste juhid jne) said teada, millised on toetuse andmise tingimused (Taivo Raud, HTM; Mariann Saaliste, SA Archimedes), hindamisjuhend (Kristel Meesak, SA Archimedes), taotlusvorm (Kristel Meesak, SA Archimedes). Tutvustati ka seda, kuidas tagatakse võrdsed võimalused LTT valdkonna populariseerimisel (Liivi Pehk, ÜKP võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus), ning perioodi 2014 – 2020 abikõlblikkusest (Urve Vool, SA Archimedes). Küsimusi kõikide teemade kohta tekkis palju ja neid arutati tulihingeliselt.

Teaduse populariseerimise alategevuse “Teeme+” infopäev toimus 21. septembril kell 10.00-13.00 Tartus, Dorpati Konverentsikeskuses.

Infopäeval käis ideid kogumas Marge Thetloff.

Ülikool ja Sina!

14. septembri päikselisel päeval osales MTÜ Elus teadus EMÜ Spordihoone juures toimunud üritusel Ülikool ja Sina! Tegemist on juba teist aastat järjest toimuva üritusega, mis toob kokku kõik ülikooliliikmed toredaks ja muhedaks pärastlõunaks, eesmärgiga tutvustada nii esmakursuslastele, aga loomulikult ka kõikidele teistele tudengitele, suurepäraseid võimalusi, mida ülikooliaastad pakuvad!

Kokku oli kogunenud suur hulk tudengiorganisatisoone, kes lisaks ilusa ilma nautimisele ja maitsvate pannkookide nosimisele (mida pakuti suurtes kogustes üritust väisanud inimestele) tutvustasid oma tegemisi ja võimalusi. Näiteks said uued ja vanad tegijad tundegimaailmas teada, millega tegelevad üliõpilasesindus, erialaseltsid ja üle-Tartulised organisatsioonid. Vastused leidsid küsimused: Kuidas minna välismaale õppima? Milleks on ülikoolis karjäärinõustaja ja psühholoog. Milliseid teadmisi saadakse raamatukogust? Milliseid treeninguid pakub ülikooli spordiklubi? Jne. Loomulikult sai kohe ka paar trenni tehtud. MTÜ Elus teadus andis teada, et taas on alanud Teaduslahingu korraldamine.

Maha peeti kaks teadusteatri etendust, mida vedas Marge. Esimeses etenduses said osalejad läbi õhupallide põrgatamise teada rohkem maastikugeneetikast, geenivoolust, maastikubarjäärides ja sellest, kui raske on tuullevijatest taimedel levida – kui tuul on ikka vastu, siis ei lenda su õhupallist ,,seemneke,, ikka mitte kuhugile. Teises etenduses said osalejad omal nahal tunda juurkommunikatsiooni – kui ei saa liikuda (nii nagu ka taimed, kes on enamasti liikumatud), siis kuidas see informatsioon ikka edasi anda nii, et su kõrval kasvavad taimed ka teaksid, mis ümber toimub. Osalejad tõdesid tõika, et alati ei pruugi leviv informatsioon olla korrektne. Näiteks sai osalejate poolt levitatav sõna ,,juurkommunikatioon,, etenduse lõpuks SUURkommunikatsiooniks :D.

Lisaks oli võimalik tutvuda ülikoolilinnakus kohtadega, kuhu igapäevaselt ei satu. Kõige värskematele tudengitele viidi läbi Suur Rebaste orienteerumine!

Kokkuvõtvalt oli päev põnev täis teaduteatrit, pannkooke moosiga, pneumomibiiliga kihutamist, trenni ja Ülikoolis ellujäämiseks vajalikku informatsiooni!

Eesti maaülikooli tudengite infopäevast tegi kokkuvõtte Marge Thetloff.

Infopäev toimus 14. septembril 2016 Tartus.

Tudengipäevadel teadust veeretamas

eelistus

Tudengipäevade raames saabus reedel Tartu Gustavi kohviku juurde toimetama Elus teaduse rõõmus meeskond, mis seekord koosnes Kristist ja Margest. Toimekalt seati üles telk ja kõik varustus, mis vajalik inimsuuruses lauamängu läbiviimiseks. Kella poole kuueks oli kõik paigas, alustades Werneri kohvist kuni hiigelsuure täringuni,  võistlejate innukusest rääkimata! Neli kolmeliikmelist meeskonda (Pink Ponks, Pool Sõpra, Golden ja Diisel) asusid hoogsalt veeretama ja hoolikalt reeglitest kinni pidades ülesandeid lahendama ja küsimustele vastama!

20160916_181402

Mõtlemiseks ja vastuse andmiseks oli aega 30 sekundit. Kui selle ajal jooksul vastust meeskond ei andnud, siis polnud sellest hullu, kuna kaasvõistlejad olid innukalt juba enda meeskonna eest vastamas, et boonuspunkte teenida. Mille üle mõelda ja arutleda juba oli, kuna osalejad ja ka pealtvaatajad said oma teadmised teaduse eri valdkondadest proovile panna (botaanika, toiduainete tehnoloogia, geneetika, mehaanika, metsandus, looduskaitsebioloogia jne.).

20160916_174849

Inimsuuruses lauamängu võit tuli tiimile, kes andis kõige rohkem õigeid vastuseid ja lahendas kõige edukamalt ülesandeid. Muidugi oli kasu ka heast viskekäest! Kes seekord mängima ei jõudnud, siis Teadlaste Öö Festivalil sõidab Elus teadus lauamänguga mööda Eestit ringi ja siis on juba hea võimalus ise täringult õnne nõutada!

Tartu Tudengipäevade raames maha peetud Inimsuuruses lauamängu lahingu võttis kokku Marge Thetloff. Võistlus toimus 16. septembril 2016.

Ratastega Vormsile tiir peale

img_9566

Juunikuu lõpus võtsid Elus teaduse liikmed ja vabatahtlikud aja maha ning suundusid Vormsile. Kolme päeva jooksul tehti saarele tiir peale ning vändati jalgratastel ligi 80 kilomeetrit. Ühtlasi külastati ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekte, nauditi looduskauneid kohti ning veedeti meeldivalt aega lauamängude seltsis.

dsc_0076

Vaatamata saare väiksusele on seal kõik eluks vajalik olemas ning ühtse kogukonnana tullakse kenasti toime. Erinevalt teistest Eesti piirkondadest on seal ka omanäoline jäätmekäitluse süsteem. Nimelt on igas külas oma prügimaja, kus on erinevad konteinerid jäätmete liigiti sorteerimiseks. Üldiselt ongi Vormsi elanikud looduslähedased ning tegelevad peamiselt põllumajanduse ja turismiga.

Elus teaduse liikmete ja vabatahtlike jaoks oli tegemist äärmiselt huvitava ja mõnusa matkaga. Üheskoos saadi rohkem teada väikesaare elust-olust, loodusväärtustest ning rannarootslaste kultuurist. Veenduti ka selles, et jalgratas on parim viis Vormsi avastamiseks.

Suvise retke muljeid jagas Helin Maivel.

Vormsi rattamatk leidis aset 25. – 27. juunil 2016.