elus teadus

2015. aasta lõpus lükkas Elus teadus käima Suminaride sarja, kus kuu igal teisel kolmapäeval räägitakse teaduse populariseerimisest, otsitakse võimalusi koostööks ja tutvutakse ühe õpitoaga/ teadusteatrietendusega vmt. Ikka selleks, ett üksteiselt õppida ja ikka läbi ise tegemise!

Järgmine Suminar toimub juba 13. jaanuaril kl 18 Teaduskeskuses AHHAA. Rohkem infot Facebookist.

Elus teaduse Suminar nr 1: Teadus laborist välja!

Esimest korda saime kokku 9. detsembril Antoniuse õues. Põnevatesse aruteludesse andsid oma panuse Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Teaduskeskuse AHHAA, Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi, Psühhobussi, Teaduskooli ja Innoka teaduse populariseerijad.

Selleks, et alustada ühelt pulgalt, panime pildile ja sõnadesse mõtted ideaalsest teaduse populariseerijast ehk popteadlasest. Milline ta välja näeb, mis ta mõtleb, millise iseloomuga ta olla võiks? Arvamusi oli palju.

Selgeks sai see, et popteadlane ei ole mingi tavaline inimene. Ideaalne popteadlane keerab iga kivi tagurpidi ja leiab teadust igalt poolt. Oskab ühendada oma jutu sellega, mis toimub nt köögis ehk räägib asjadest inimkeeles. Armastab inimesi ja oma valdkonda. Üldse on ta verbaalselt võimekas, kirglik, sõbralik, ühiskondlikult aktiivne, ettevõtlik, laia silmringiga müügimees.

Arvati ka, et popteadlane võib olla nii vana kui ka noor, poiss kui tüdruk.

Kõige olulisem aga, mis võtab kokku kogu popteadlase olemuse: popteadlane oskab välja tuua asjade POINT’i.

Kaardistades teaduse populariseerimise tugevusi ja nõrkusi jõudsime selleni, et palju on juba tehtud ja on ka veel nõrku kohti. Igal juhul me tahame väga-väga teha rohkem koostööd! Sellest, kuidas me saaksime koostööd teha, räägime edasi juba 13. jaanuaril.

Arutelu sütitavamaks küsimuseks aga sai “Miks üldse on vaja teadust populariseerida?” Järgnenud arutelu võtsin kokku sõnapilvega:

Suminari lõpetasime Elus teaduse kõige vanema ja populaarseima õpitoaga “Kuidas teha lihtsalt jäätist?”. Saime teada, mis alustel elusteadlased õpitubasid koostavad, et jäätise õpituba ühendab endas nt ka nii keemia kui füüsika teadmisi ning et ise jäätist teha on ikka ülimalt vahva!

Tee ise jäätist! Retsept:

• 40 ml piima/ koort
• vanillisuhkur/ vanilje
• suhkur (vastavalt maitsele)
• jää
• 1 spl soola
• 1 väike suletav kott
• 1 suur suletav kott
• ajaleht

Pane koor, vanillisuhkur ja suhkur väikesesse kilekotti ja suru õhk välja. Suurde kilekotti pane jää ja sool. Suurde kotti pane ka väike kott, säti see jää sisse. Keera nüüd suur kott ajalehte ja raputa ca 5 min, kuni koor on tahenenud ja jäätis valmis. Head maiustamist!

 

Suminari mõtted kirjutas kokku Kristi.

 

Teaduslahing 2016 võistlusel lööb kaasa 167 võistkonda 100st koolist!

Lahinguväljad on avatud 5 päeva, 25. jaanuarist 29. jaanuarini. Selle aja jooksul sõidetakse Eesti risti ja põiki läbi.

Iga päev on ootamas 5 põnevat ülesannet, mis tuleb lahendada 20 minuti jooksul. Tegevust jagub ka õpetajatele.

Eelvoorud toimuvad maakonnakeskustes üle Eesti:

	I	II	III
E 25.01.16	Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa (Tartus)	Põlvamaa
T 26.01.16	Pärnumaa	Ida-Virumaa	Harjumaa
K 27.01.16	Saaremaa	Lääne-Virumaa
N 28.01.16	Läänemaa	Võrumaa	Järvamaa, Raplamaa (Paides)
R 29.01.16	Hiiumaa	Viljandimaa	Tallinn

8. detsembril sai lõpule Elus teaduse selle sügise uus väljakutse – oma õpitube viisid Tamme Gümnaasiumis läbi vabaaine Science Communication läbinud välistudengid Eesti maaülikoolist ja Tartu ülikoolist.

Lena Saksamaalt tutvustas 11. loodussuuna klassile oma teadustööd: mesilaste pesas toimuvat töökorraldust, kuidas toimub tööliste motiveerimine ja kuidas kõik toimetused efektiivselt tehtud saavad.

Henriette Taanist rääkis 11. humanitaarsuuna klassile aga kommunikatsioonist, keskendudes oma lõputööski fookuses olevale retoorikale ja metafooridele.

Nii õpitoad Tamme Gümnaasiumis kui ka vabaaine EMÜs läksid imekiiresti ja põnevalt – tundub, et tuleb kevadel korrata!

Viimased kuud ja nädalad on möödunud elusteadlastele peamiselt Teaduslahing 2016 ettevalmistuste tähe all. Siiski on mitmel korral jõutud ka koolidesse õpitube läbi viima: Näiteks külastasime 23. jaanuaril külastasime Vastseliina Gümnaasiumi.

Vastseliinas veetsime väga sisutiheda päeva! Õpitubades oli esindatud pea kogu koolipere – 4. klassi mudilastest gümnasistideni.

Puiduseentest rääkis 4. – 6. klassi õpilastele Tiia. Koos vaadeldi suuremaid ja väiksemaid seeni ning arutleti metsahaiguste teemal. Õpilased said ise prepareerida ja mikroskopeerida männikäbil olevat seene viljakeha, et lähemalt uurida seeneeoseid.

7. – 9. klassi õpilastele rääkis taimede põnevast maailmast Marge. Uuriti tunnuseid, mille alusel liike eristada ja kontrolliti, kas ka taimemäärajad õigesti teavad :). Risti, põiki ja läbi sai vaadatud kanarbikuliste Ericaceae sugukond.

Gümnasistidega veetis sisukalt aega Kristi. Läbi sai vaadatud metsaring istutamisest puidu kasutamiseni. Selgus, et puitu saab metsas sõltuvalt toote olemusest varuda pidevalt. Puidu kvaliteet ja sobivus tööstusele sõltub aga häiringutest ja kahjustustest – nt põlengutest, tormidest jm.

Rohkem pilte Vastseliina õpitubadest leiab kooli galeriist.

Teadusvõistluse Teaduslahing registreerimine on pikendatud 10. detsembrini!

25.-29. jaanuaril toimuvad põnevate ülesannetega Teaduslahingu eelvoorud 15 Eesti maakonnas ja Tallinnas, mis panevad proovile 7. – 9. klassi õpilaste meeskonnatöö, loogilise mõtlemise ja teadmised.

Parimad pääsevad 15. aprilli Teaduslahingu superfinaali Tartus.

Pane ruttu võistkonnad kokku, sest igas maakonnas saab osaleda vaid kuni 15 võistkonda!

Info ja registreerimine Teaduslahingu kodulehel.

Värske info Teaduslahingu Facebookis.

19 .novembril seadsid oma sammud Tallinna Lauluväljaku klaassaali nii noorsootöötajad, teadusajakirjanikud, haridusameti esindajad, õpetajad, ülikoolide esindajad ja kõik teised teaduse populariseerijad, et osa võtta Eesti Teadusagentuuri poole korraldatud teaduskommunikatsiooni koostöökonverentsist. Kõikidel kohaltulnutel oli soov öelda sõna sekka põletavatel teemadel, millest juttu pidi tulema. Seega, võeti koht sisse ümarlaudade ääres, haarati paberi ja pastaka järele, ning asuti hoolega kuulama ettekandeid ning ise arutelusid läbi viima inimestega, keda võib-olla varem ei oldud kohatud, kuid kellel kõigil sama siht silme ees.

Seminar algas sellega, et Mait Raava (Pro Konsultatsioonid) tutvustas Eesti majanduse toimimist ja kasvuvõimalusi läbi hea haridusega inimeste ettevõtlikkuse erinevates valdkondades. Lisaks sellele, et ettekanne andis hea ülevaate hetkeseisust, viskas kõneleja mängleva kergusega õhku ka provotseerivaid väiteid, mille üle laudkonnad edasi diskuteerisid. Näiteks kui ettevõtted soovivad teha koostööd teadlastega, siis võiks pigem keskenduda tippteadlastele, sest tulem on hoopis midagi muud kui siis, kui võtta koostööpartneriks teadlased nn. kesktasemest. Publik astus sellele väitele julgelt vastu, tuues välja, et ükskõik millisel alal edu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja süsteemset koostööd kõikide osapoolte vahel. Pärast elavat arutelu, saadi uus hoog sisse kui Terje Tuisk asus kõnelema Teadus- ja tehnoloogiapaktist, mille peamine eesmärk on tagada koostöö hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlikuks arendamiseks ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Ka pakti teemadel said inimesed arutada ümarlaudade taga, et millised need riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtluse-, hariduse ja kolmanda sektori vahelise koostööleppe head ja vead on.

Teise sessiooni ajal sai kuulda ja näha nende organisatsioonide ettekandeid, kes Teadus- ja tehnoloogiapaktiga juba liitunud. Ideid ja näiteid oma tegevusest tõid Yngve Rosenblad, SA Kutsekoda peaanalüütik, kes kõneles tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemist OSKA, Heigo Mõlder MTÜ Skeemipesast, Hilkka Hiiop, Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist, Tartu Tamme gümnaasiumi õpetajad ja Marju Himma-Kadakas, portaali ERR Novaator toimetaja. Ettekanded olid äärmiselt elavad ja tõestasid taaskord, et tänu aktiivsetele inimestele saab palju korda saata. Kuulajaid paelusid nii Tehnohacki tegevused – alustades remondikohvikutega ja lõpetades leiutamisega, kui ka orgaanilise –ja anorgaanilise keemia tunnid Niguliste kirikus, kus õpilastel on suurepärane võimalus tunnis saadud teadmisi kontrollida Rode altari lähivaates. Külmaks ei jätnud kedagi ka Tamme  gümnaasiumi välipraktikumid, varajane karjäärinõustamine ning portaali ERR Novaator tegevused. Kui praktilised näited vaadatud-kuulatud said osavõtjad end turgutada kohviga, et vastu astuda kolmandale sessioonile arutamaks, et milline on meie endi poolt soovitud tulevik ning kuidas sinna jõudmine võimalikuks muuta. Esimese teemana sai arutada selle üle, kuidas saaks noorte hulgas populariseerida teadust, tehnoloogiat ja inseneeria valdkonda. Kõlas palju huvitavaid ideid ja mõtteid kuid kõige kõlavamalt jäi kuulajatesse vast helisema teadmine, et selgitustööd tuleb alustada varakult, kuid edu aitab tagada see, kui ka lapsevanematele tutvustada eelpool nimetatud valdkondade tegevusi ja kasutegurit. Teise arutelu aitasid sisse juhatada Bioteaduste Üliõpilaste Selts, kelle peamine soovitus oli, et õpetajad ülikoolides võiksid osata ja omada tõsist soovi õpetada. Sellest tingituna arutati, kuidas motiveerida õpetajaid, millised peaksid/võiksid olla taustsüsteemid ja tulemid. Viimaks mindi hariduskvaliteedi küsimustelt üle töötamise väärtustamise küsimuste juurde, kus sai selgeks asjaolu, et kui viia kokku ettevõtlus ja teadus saab selle tulemus olema suurepärane koostöö ja arenemisjõuline valdkond.

Päev möödus nii kiirelt, et märkamatult oli kätte jõudnud aeg üle anda Teadusajakirjanduse sõbra ,,Ökul,, auhind ja Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad. Sellega seoses on hea meel tõdeda, et Elus teaduse korraldatav teadusvõistlus Teaduslahing pälvis peapreemia kateogoorias uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Õnnitlused meile kõigile!

Konverentsi meenutas Marge

12. novembril astusid geomaatikud sisse Tabivere kooli ja 6. klassi õpilastega uuriti nivelleerimise võlusid. Klassi põrand tunnistati sirgeks!

1. novembril avati Teaduslahing 2016 eelvoorudesse registreerimine. Kiiremad on Teaduslahingu kodulehelt registreerimisvormi juba leidnud ja mõnes maakonnas on kohtadega juba seis napp. Kui on plaan osaleda, siis tasub eriti kiirustada Tartumaa, Harjumaa ja Viljandimaa võistkondadel!

Keda osalema ootame? 7. – 9. klassi õpilasite kolmeliikmelisi võistkondi. Iga kool saab välja panna kuni 2 võistkonda, Tallinna koolid 1 võistkonna.

Milleks tuleb valmistuda? Eelvoorudes tuleb võistkonnal lahendada 5 käed-külge ülesannet piiratud aja jooksul. Ülesanded on erinevatest valdkondadest ja põimivad teadmisi füüsikast, keemiast, matemaatikast, bioloogiast jm põnevatest ainetest ning lahendamine ei ole võimalik ilma hea meeskonnatöö ja loogilise mõtlemiseta!

Millal toimuvad eelvoorud? Eelvoorud toimuvad 15 Eesti maakonnas ja Tallinnas jaanuari viimasel nädalal. Uuri täpset ajakava ja juhendit Teaduslahingu kodulehelt!

2. novembri õhtul kogunesid elusteadlased jt haridushuvilised Tartu kesklinnas, et Karin Talviste eestvedamisel saada uusi teadmisi aktiivsest õppimisest ja õpetamisest. Katsetasime enda peal kõikvõimalikke meetodeid, mis aitavad läbi viia grupiarutelusid, ajurünnakuid ja üksteiselt õppida. Tegemist oli rohkem kui küll! Lausa nii palju, et koolituse piltmälestused on igaühe peas ja südames.

Hästi näitab aga põneva koolituse olemust allolev jutumulli jada.